OSAUBU CAILACO hakarak fo komentariu ruma:
Hanesan ita hotu katak problema saude ne'e,problema komplexu mais iha ema balu hare katak kestaun saude ne'e koalia deit ba medico, no medicina. mais tuir lolos kestaun ida ne'e ita koalia ho laran nakloke no malorek katak kestaun saude ne'e presisa aspektu tekniku iha profesional saude ne'e nia laran, debate iha parlamentu Nasional ba orsamento 2011,senores sira deputadu sira kestiona deit konaba aumenta medico especialista no problema transferencia mais ita la hare ho klean konaba kestaun ne'ebe maka MS implementa liliu konaba politika de RH no Politika ba implementasaun programa servisu,mais asunto ne'ebe ema lahare no lahatene mak ne'e:
1. Politika MS fo bolsu estudo ba bolseiro husi MdS discriminatif ktk defisil no la tau matan ba profesionais saude sira seluk,Mds fo prioridade liu bolsu estudo ba iha area jestaun nia hanesan Saude publika.
2. Desenvolvimento RH humanus tenki hare ba aspektu sira hanesan tuir mai ne'e:1)enfermagem,Parteira,tekniku lab,tek radiologia,nutrisionista,banco de sangue, fisioterapia,farmacia,oftamologia,no estomatologia...grupo tekniku profesionais saude ida ne'e mak importante hodi bele garante balansu de atendimentu ba povu ne'e..2)durante ne'e ami hare katak prioridade bolsu est ba fali iha Saude publika no saude publika horas ne'e barak mai servisu fali iha area jestaun nian....nune'e depois sira ne'e tur iha area jestaun mak atu fo assistencia kualidade ba moras sira????
3). MDS kada tinan no agencia international barak ajuda konaba Medical equipment(ME) ba povu Timor leste, maibe ita koalia lolos deit katak ME ne'e uza hanesan uza surat tahan at soe, katak ita la prepara ema konaba tekniku biomedical atu bele halo reparasaun ba sasan hirak ne'e. nune'e sasan hirak uza dala ida deit soe ona.
4. Politika sosa aimoruk, Governo dehan aimoruk laiha,lato'o, e governo mos hasai osan barak atu osan aimoruk.....maibe ita tenki hatene katak Governo rasik mak halo difikuldade ba prosesu distribuisaun aimoruk ba iha Timor leste.....no fatin ne'ebe atu halo distribuisaun aimoruk mos tenki dok husi ita nia nasaun.....padahal aimoruk barak no maioria ita hetan bele hetan hotu husi indonesia...nusa Governo labele kria kondisaun hodi bele distribui aimoruk husi indonesia nune'e rekizitasaun loron 3 deit mos bele to'o iha Timor leste....ita hare momos katak iha oin geoverno buka dalan konaba aimoruk nian,maibe iha kotuk sira rasik difikulta dali prosesu sira ne'e.....hau hanoin MS ho M.Financas hatene diak konaba asunto ne'e.
4. fo hanoin ba ita hotu katak servisu profesionais saude ne'e integrado....laiha medico enfermeiro labele halo buat ruma laiha enfermeiros medicos labele halo buat ruma, laiha tekniku lab medico enfermeiro labele halo buat ruma hanesan mos tekniku laboratorium,farmacia,nutrisionista....tamba ne'e politika desenvolvimentu RH tenki iha balansu......iha prosesu dala balu ema kestiona enfermeiros sira atendimentu ladiak,dala balu ema kestiona farmasista atende ladiak.....maibe ema barak la kestiona politika kapasitasaun ba profesionais saude to'o iha ne'ebe?
5. Lider sira so kunese Medico deit..atu fo assistensia maibe .....ita lahatene katak ain liman husi medico hodi lolo ba malu hodi salva ema ida nia vida importante tebes.....
politika MS ema barak dehan diak tebes....maibe iha base povu halerik naaftin aimorukl laiha,
6. politika halo tansferencia moras...ita labele habosok an...prosesu ne'ebe horas ne;e atu responde no deminui tranferencia moras ba rai liur...resposta lae...tamba ita rasik
@.la provide RH ne'ebe relevante ho Profesionais Hospital.
@ ita rasik la provide tekniku ba Medical equipment.
@ ita rasik la provide balansu profesionais da saude iha area tekniku
obrigado:email; osaubucailaco@yahoo.co.id
Hanesan ita hotu katak problema saude ne'e,problema komplexu mais iha ema balu hare katak kestaun saude ne'e koalia deit ba medico, no medicina. mais tuir lolos kestaun ida ne'e ita koalia ho laran nakloke no malorek katak kestaun saude ne'e presisa aspektu tekniku iha profesional saude ne'e nia laran, debate iha parlamentu Nasional ba orsamento 2011,senores sira deputadu sira kestiona deit konaba aumenta medico especialista no problema transferencia mais ita la hare ho klean konaba kestaun ne'ebe maka MS implementa liliu konaba politika de RH no Politika ba implementasaun programa servisu,mais asunto ne'ebe ema lahare no lahatene mak ne'e:
1. Politika MS fo bolsu estudo ba bolseiro husi MdS discriminatif ktk defisil no la tau matan ba profesionais saude sira seluk,Mds fo prioridade liu bolsu estudo ba iha area jestaun nia hanesan Saude publika.
2. Desenvolvimento RH humanus tenki hare ba aspektu sira hanesan tuir mai ne'e:1)enfermagem,Parteira,tekniku lab,tek radiologia,nutrisionista,banco de sangue, fisioterapia,farmacia,oftamologia,no estomatologia...grupo tekniku profesionais saude ida ne'e mak importante hodi bele garante balansu de atendimentu ba povu ne'e..2)durante ne'e ami hare katak prioridade bolsu est ba fali iha Saude publika no saude publika horas ne'e barak mai servisu fali iha area jestaun nian....nune'e depois sira ne'e tur iha area jestaun mak atu fo assistencia kualidade ba moras sira????
3). MDS kada tinan no agencia international barak ajuda konaba Medical equipment(ME) ba povu Timor leste, maibe ita koalia lolos deit katak ME ne'e uza hanesan uza surat tahan at soe, katak ita la prepara ema konaba tekniku biomedical atu bele halo reparasaun ba sasan hirak ne'e. nune'e sasan hirak uza dala ida deit soe ona.
4. Politika sosa aimoruk, Governo dehan aimoruk laiha,lato'o, e governo mos hasai osan barak atu osan aimoruk.....maibe ita tenki hatene katak Governo rasik mak halo difikuldade ba prosesu distribuisaun aimoruk ba iha Timor leste.....no fatin ne'ebe atu halo distribuisaun aimoruk mos tenki dok husi ita nia nasaun.....padahal aimoruk barak no maioria ita hetan bele hetan hotu husi indonesia...nusa Governo labele kria kondisaun hodi bele distribui aimoruk husi indonesia nune'e rekizitasaun loron 3 deit mos bele to'o iha Timor leste....ita hare momos katak iha oin geoverno buka dalan konaba aimoruk nian,maibe iha kotuk sira rasik difikulta dali prosesu sira ne'e.....hau hanoin MS ho M.Financas hatene diak konaba asunto ne'e.
4. fo hanoin ba ita hotu katak servisu profesionais saude ne'e integrado....laiha medico enfermeiro labele halo buat ruma laiha enfermeiros medicos labele halo buat ruma, laiha tekniku lab medico enfermeiro labele halo buat ruma hanesan mos tekniku laboratorium,farmacia,nutrisionista....tamba ne'e politika desenvolvimentu RH tenki iha balansu......iha prosesu dala balu ema kestiona enfermeiros sira atendimentu ladiak,dala balu ema kestiona farmasista atende ladiak.....maibe ema barak la kestiona politika kapasitasaun ba profesionais saude to'o iha ne'ebe?
5. Lider sira so kunese Medico deit..atu fo assistensia maibe .....ita lahatene katak ain liman husi medico hodi lolo ba malu hodi salva ema ida nia vida importante tebes.....
politika MS ema barak dehan diak tebes....maibe iha base povu halerik naaftin aimorukl laiha,
6. politika halo tansferencia moras...ita labele habosok an...prosesu ne'ebe horas ne;e atu responde no deminui tranferencia moras ba rai liur...resposta lae...tamba ita rasik
@.la provide RH ne'ebe relevante ho Profesionais Hospital.
@ ita rasik la provide tekniku ba Medical equipment.
@ ita rasik la provide balansu profesionais da saude iha area tekniku
obrigado:email; osaubucailaco@yahoo.co.id