Preukupasaun Profesionais da Saude konaba
Distribuisaun Electrisidade Central ba HNGV
Modernizasaun nudar situasaun ida ne’ebe ema hotu labele hases an husi Modernizasaun refere. Iha Situasaun átual importansia ba material ka sistema servisu hotu presizamente Elektrisidade hodi apoio ba servisu hanesan servisu iha Eskritorio, Siguransa, area Finansas nomós iha area hanesan saude. Kondisaun átual relasaun ho krize elétrisidade iha Timor-Leste maka nia impaktu bo’ot tebes ba iha komunidade hanesan ahi mate estraga material dapur nian; ricecooker, Jeleira material elétronika nomos sira seluk ne’ebe iha relasaun moris komunidade nian.
Desafius ne’ebe horas ne’e ema hotu hasoru no preukupa tebes li-liu konaba Eletrisidade, ema barak tebes preukupadu konaba sistema distribuisaun elektrisidade ba iha komunidade.
Relasaun ho prekupasaun ema hotu nian konaba elektrisidade maka impaktu husi ahi mate la’os deit fo impatu ba iha komunidade iha bairo nian laran, maibe komunidade bo’ot ida ne’ebe fo assistensia isin diak ba Povu ne’ebe horas ne’e laiha kbit no iha kama leten deit mos sente preujudikadu tebes hanesan iha parte Servisu Hospitalar nian iha Timor Laran tomak hanesan Hospital Nasional Guido Valadares(HNGV) no Hospital Referensia iha Distritu sira.
HNGV nudar Hospital referensia Nasional no úniku iha Timor leste ne’ebe fo assistensia Saude iha parte kuidadus Sekundaria ba komunidade iha Timor laran tomak. Iha pozisaun ida ne’e HNGV dala barak iha pozisaun sala tamba difikuldade oi-oin ne’ebe atu apoio servisu atendimentu ba pasiente sira. Iha parte seluk apoio medical equipment ne’ebe limitadu nune’e pessoal saude sira labele fo atendimentu diak ba iha komunidade hanesan atendimentu iha Servisu banku de urgencia, Maternidade,Unidade Cuidadu Intensivu(ICU) Neonatologia, Radiologia, laboratorium no seluk tan maior parte atendimentu uza ekipamentu médiku hodi apoi ba prosesu diagnostiku hodi bele implementa liu husi desisaun hanensan tratamentu ka operasaun ruma. Kondisaun ida ne’e refere ba iha servisu apoio diagnostiku mediku nian ne’ebe presisamente apoio elektrisidade ba iha servisu hospitalar.
Dala barak komunidade liu husi media hatete sentimentu tristeza konaba impaktu ahi mate tamba estraga material elektronika barak iha familia nian. Relasaun husi impaktu ahi mate refere ba iha servisu Hospitalar impaktu ahi mate ba iha servisu hospitalar ba atendimentu bo’ot tebes hansan servisu radiologia ne’ebe nudar servisu apoio diagnostiku nian maka atendimentu ba iha pasiente bele la maximal, nomos equipamentu sira hanesan X-ray machine, Ultrasonografia(USG) CT-Scan, no seluk ne’ebe uza ba apoio hodi detekta moras bele sai kemadu hotu. Bainhira iha faillansu hanesan prosesu manutensaun ba iha ekipamentu hirak ne;e presisa orsamentu ne’ebe bo’ot tebes hodi halo manutensaun.
Impátu husi ahi mate bele mos prejudika ba sistema Operasaun ba Pasiente iha Sala de Operasaun nomós iha Sala Operasaun ki’ik. Ida ne’e bele sai impátu bo’ot tamba antes halo operasaun Ekipementus hirak ne’ebe atu uza presisa no iha obrigasaun ekipamentus hirak ne’e iha kondisaun esterilizado atu nune’e bele uza ho seguru. Bainhira ekipamentus refere preparadu prosesu operasaun ba pasiente bele hahú maibe preukupasaun seluk katak bainhira prosesu hirak ne’e la’o tenki garante duni katak ahi labele mate. Karik ahi mate bele fo impaktu negative ba prosesu refere katak pessoal Operador sira tenki preukupadu ho operasaun tamba ahi mate. Hospital iha rezerva ahi(lampu Charger) Lampu Emergencia. Maibe risku husi ahi mate bebeik ne’e mos iha tempu balu Lampu Emergensia refere bele mos át tamba voltajem husi ahi ne’ebe tun sa’e hela deit. impátu ida ne’e bele mos sai desafius karik prosesu ne’e la’o hela maka ahi mate to’o horas 4 liu maka desafius ida ne’e sei todan liu tan.
Iha sala operasaun ne’ebe bai-bain nudar centru de funsionamentu hospital tamba iha ne’eba iha centru de esterilizasaun ba material sira ne’ebe uza ba iha atendimentu moras bele paradu hanesan servisu asistensia da saude ba iha maternidade, ICU(Intensive Care Unit), Cirurgia(bedah) Sala Operasaun ki’ik no prinsipalmente Sala Operasaun, funsionamentu ida ne’e bele sai fátor determinan ba iha servisu ne’e maka Ekipamentus Autoclave. Tuir prosesu autoclave nemak tenki baseia mos ba iha nia guia de operasional ka Standar Operating Prosedur (SOP)ne’ebe uza ba iha prosesu esterilizasaun. Risku bo’ot liu tan bainhira durante nia prosesu esterlizasaun maka derepenti Elektrisidade mate maka material refere labele hasai husi Autoclave no tenki halo fila fali prosesu foun. Oinsa tan kuandu impaktu bebeik ba ahi mate mos bele halo autoclave refere keima.
Servisu de Radiolojia e Laborarotium nudar servisu de apoio Klíniku(diagnostiku) ba iha médiku sira hodi halo diagnostiku ho halo tratamentu. Nudar servisu apoio diagnostiku ne’e prinsipal tebes tamba tenki garante kualidade de examinasaun, nudar mos sciensia tekonojia ne’ebe horas ne’e avansa servisu refere presisa apoio forsa elektrisidade stabil. Servisu Radiolojia nian maka hanesan Halo Análiza ba iha Raiu-X, Ultrasonogaria, CT-Scan no Meius sira seluk nudar apoio ba diagnostiku nian tenki uza elektrisidade. Laboratorium fatin examinasaun Sangue Hanesan teknologia ne’ebe horas ne’e iha maka ekipamentus mediku Laboratorium nian la’os deit ona uza Microscopius maibe uza makina naran Vitros ne’ebe uza ba examinasaun Sangue Hematologia no Kimika sistema ne’ebe horas ne’e Laboratorium HNGV setting nudar ekipamentus bo’ot ne’ebe maioria dependensia ba Elektrisidade ida ne’e signifika katak bainhira fornesimentu elektrisidade la diak maka impaktu ba ema moris nian liu husi examinasaun sangue bele la hatudu resultadu ida ne’ebe diak hanesan laboratorium mos parte importante ida mos mak doasaun de sangue ne’ebe maka doador(pendonor) sira foba iha Hospital presisa Konjelador ida ne’ebe maka stabil katak temperature Konzelador hirak ne’e tenki bazeia ba Ran ne’ebe maka iha. Bainhira Temperatura refere la stabil maka bele fo impkatu ba Ran ne’ebe iha estraga ka át.
Kondisaun sira seluk ne’ebe fo impaktu ba iha servisu Hospitalar nian maka hanesan Servisu Poliklinika ne’ebe presisa eletrisidade makas hanesan servisu Oftamlogia e estomatologia ou Servisu atedimentu ba iha Matan no Nehan, servisu assistensia sira seluk ne’ebe maka fornese ba komunidade maka hanesan Fisioterapia,Nutrisaun nomos servisu Loundry. Nomór servisu forensika ne’ebe fo atendimentu social ba mate isin sira ne’ebe karik mate tamba atu lori ba iha nia fatin maibe seidauk iha transporte ka mate ne’ebe tamba aktus kriminal presisa rai iha konzelador hodi hein prosesu autopsia buat hirak ne’e mos presisa tebes eletriksidade ne’ebe stabil.
Tamba ne’e impaktu husi ahi mate bebeik bele mos estraga ekipamentus sira ne’ebe mensiona iha leten. No ekipamentus hirak ne’e Estado sosa ho orsamentu ne’ebe bo’ot teb-tebes no satán manutensaun mos presisa osan ida ne’ebe mak bo’ot hodi garante funsionamentu servisu hospitalar. Nomos dalabarak pessoal Saúde sente hakfodak tebes tamba sa fornesimentu Elektrisidade ba iha Hospitalar bele mate bebeik nune’e. Tuir profesional saude nian hare katak lolos ne’ebe iha razaun ba elektrisidade central atu hamate ahi ba iha Hospital. Se razaun tamba elektrisidade failha iha Gerador maibe la’os kestaun ba profesionais da Saude, tamba profesionais da Saúde hare katak nungka gerador sira ne’e at iha momentu ida. Maibe se karik iha gerador ida mak lakan nafatin ne’e obrigasaun moral distribui deit ba iha Hospital. Se failha gerador maka fornesimentu ba iha Servisu Parlamentu Nasional nian, Governo ka Servisu presidensial, ka residensia ba Orgaun soberano sira ne’ebe bele hamate mais laiha razaun ida atu bele hamate distribuisaun eletrisidade ba iha servisu Hospitalar. Maibe realidade ne’ebe durante ita hetan katak dala balu iha liña fornesimentu ba fatin balu elektrisidade bele lakan maibe ba iha hospital laiha. Nudar profesionais da Saúde kestiona sentimentu humanu ba iha profesionais sira ne’ebe fo atendimentu ba servisu elektrisidade ka orgaun kompetente ne’ebe la tau prioridade distribuisaun elektrisidade ba servisu hospitalar. No ida ne’e karik akontese deit iha Timor leste konaba kazu eletrisidade ba iha servisu Sosial no servisu humanu ida ne’ebe ho grasa bo’ot tebes halo ba vida ema nian. Maibe ema ka parte balu seidauk sente katak fatin refere fatin ema hotu nian no aban bainrua ita mos sei ba toba iha ne’eba. Tamba ne’e ba se deit komesa husi orgaun soberania ka ba to’o povu aileba ida ita hotu tenki iha sentimentu ida deit katak tenki tau servisu umanu nian ba ita nian familia rasik timor oan nian ne’ebe ho forsa laek horas terus hela iha kama laran e bainhira presisa roman ida ba forsa laek ne’e, maibe sira nafatin lahetan.Saudasoens profesionais ba professional saude
Hakerek nain:
Husi: Santana Martins
Nudar: Presidente Associação dos Enfermeiros Timor Leste(AETL)Distritu Dili
Hela iha Tasitolu Dili.
No HP 7604666 email-conysika@yahoo.co.id